Kui karastamise käigus tekkiv tohutu pinge on suurem kui materjali enda tugevus ja ületab plastilise deformatsiooni piiri, tekivad praod. Kustutavad praod tekivad sageli vahetult pärast imetajate transformatsiooni algust. Pragude jaotusel pole kindlaid reegleid, kuid üldiselt on neid lihtne moodustada tooriku teravate nurkade ja ristlõike mutatsioonide juures.
Mikroskoobi all täheldatav karastuspragu võib olla teradevaheline või transgranulaarne pragunemine; mõned on radiaalsed ja mõned on eraldi liinid või võrgud. Martensiitse transformatsiooni tsoonis liigsest jahtumisest põhjustatud kustuvad praod jaotuvad sageli transgranulaarselt ja praod on tõesed, nende ümber on väikesed, ilma harudeta praod. Karastuspraod, mis on põhjustatud liigsest karastuskuumutustemperatuurist, on jaotunud piki tera, teravate pragude otstega ja neil on ülekuumenemisomadused: konstruktsiooniterases võib täheldada jämedat nõelakujulist martensiiti; eutektikat võib täheldada tööriistaterasel. või nurkkarbiidid. Kõrge süsinikusisaldusega terasest toorikud, millel on pinna dekarburiseerimine, võivad pärast kustutamist tekitada võrgupragusid. Selle põhjuseks on asjaolu, et karbitamata pinnakihi mahu laienemine kustutamise ja jahutamise ajal on väiksem kui dekarburiseerimata südamiku oma ning pinnamaterjal tõmmatakse südamiku laienemise tõttu võrgukujuliseks.
Karastavate pragude põhivormid on peamiselt: pikipraod, põikpraod, võrkpraod ja koorumispraod jne. Konkreetseid tingimusi analüüsitakse järgmiselt:
1. Pikisuunalised praod tekivad enamasti karastatud terasdetailidel ja need võivad tekkida ainult siis, kui pinnale avalduv tangentsiaalne tõmbepinge on suurem kui aksiaalne tõmbepinge. Sellised praod jaotuvad piki aksiaalset suunda, pinnapraost keskmesse.
2. Kui toorik ei ole karastatud, tekivad karastatud kihi ja karastamata südamiku vahelises üleminekutsoonis põikipraod. Sisepinge tunnuseks on see, et pind surutakse kokku ja survepinge muutub teatud kaugusel pinnast tõmbepingeks. Aksiaalne tõmbepinge on suurim, mille tulemuseks on põikipraod.
3. Pinge kontsentratsioon: osad, millel on nurgad, lõiked ja sooned pragunenud osadel, on altid pinge kontsentratsioonile. Koos ebaühtlase karastamise ja jahutamisega tekivad nendes osades sageli pragusid. Sellisel praol ei ole kindlaid morfoloogilisi omadusi.
4. Retikulaarsed praod on pinnapealsed praod, mille sügavus on tavaliselt vahemikus 0.01-2mm. Praod saab suunata mis tahes suunas, et moodustada retikulaarne kuju. Pärast kõrge süsinikusisaldusega terasest tooriku pinna dekarburiseerimist on selle martensiidi erimaht väiksem, moodustades seega pinnale tõmbepinge, mille tulemuseks on võrgupraod.
5. Äärmiselt õhukestes piirkondades, kus pinged lähevad järsult üle, tekivad kooruvad praod, pinnaga paralleelselt varitsevate sisemiste pragude tugeval laienemisel aga pinna koorumine.
