Poldi kasutamise tähtsus

Kas poltide pingutamisel on määrdeainete kasutamisel eeliseid?
"Kui fikseeritud objektid üksteise vastu ei libise, tuleb hõõrdeteguri alandamine igati kasuks. Kui fikseeritud objektid on "lahtises keskkonnas", siis kui hõõrdetegur on madal, siis on suurem tõenäosus lahti tulla, aga see ei tule. viivad tingimata lõdvenemiseni.
Kui nad libisevad korduvalt üksteise vastu jõuga, mis ületab teatud läve, on nad "lõdvas keskkonnas".
Kuidas põhjustavad välised jõud nihkesuuna, teljesuuna ja väände põhjal libisemist?
"Kui nihkesuunas rakendatakse välist jõudu, põhjustab see libisemist. Kui seda rakendatakse telje suunas, siis fikseeritud objektid eralduvad üksteisest – eralduvad. Nendes tingimustes, mida väiksem on hõõrdetegur, seda suurem on hõõrdetegur. lahtisaamise võimalus.
Kirjutades Bolted Joint Engineering – Fundamentals and Applications, kasutasin fikseeritud objektide libisemise selgitamiseks kontaktpindadel traditsioonilist libisemisnähtuste vaadet – nn makroskoopilist libisemist. Saate oma silmaga jälgida, kuna seda tüüpi libisemiseks on visuaalseks kinnituseks vaja ainult 0,1 mm. 1988. aasta paiku avastati, et nähtamatud "mikrolibisemised" tekivad tegelikult enne libisemist ja põhjustavad pöörlemist, mis on mikroskoopiline ja seda ei saa palja silmaga kinnitada, olenemata sellest, kas see pöörab lahti või mitte. See "mikrolibisemise" nähtus vähendab järk-järgult aksiaalset jõudu.
Kui fikseeritud objektid on üksteisega kontaktis, ei saa traditsioonilised katsed mõõta libisemist kokkupuutepinna või muude osade osas. Kuid kõiki neid väärtusi saab arvutada lõplike elementide meetodi FEM abil. Seda on kinnitusdetailide tööstuses kasutatud alates umbes 2000. aastast ja enamik keermestatud kinnitusdetailide uuringuid tänapäeval kasutab seda.
Teatati 2006. aastal avastusest, et järkjärguline pöörlev lõdvenemine toimub pigem mikrolibisemisega (nähtamatu väike libisemine), mitte makrolibisemisega (selge, nähtav libisemine). Ma olin šokeeritud, kui lugesin esimest korda seda artiklit, kus väideti, et kui mikrolibisemine toimub korduvalt, võib see põhjustada väikseid pöörlemislõtvusi, mis on nii väikesed kui 1 kraad iga 1000 korra kohta või iga kord 1/1000 kraadi. 1/1000 pöörlemisastet ei jälgi silm üldse. Lõplike elementide meetodit kasutades oli täiesti võimalik seda uurida ja tõestada, et mikrolibisemine võib põhjustada pöörleva lõdvenemise. Arvasin, et olen hädas! Tulemused raputasid kriitilise libisemise kontseptsiooni tuumani.
Fakt: Microslip
Libisemine pole palja silmaga nähtav. Pingutusjõu järkjärguline vähendamine toob lõpuks kaasa nähtava pöörlemise lõdvenemise (makrolibisemine). Materjali settimine ja lõdvestumine võib samuti vähendada kinnitusjõudu. Nord-Lock Group on välja töötanud X-seeria seibid mõlema libisemisvormiga toimetulemiseks. Need neutraliseerivad vedruefekti kaudu mitmesuguseid kinnitusjõu kadusid, samal ajal kui kiiluefekt takistab poltide spontaanset lõdvenemist.