Kui karastamise käigus tekkiv tohutu pinge on suurem kui materjali enda tugevus ja ületab plastilise deformatsiooni piiri, põhjustab see pragusid. Karastuspragu tekib sageli vahetult pärast hobuse keha ümberkujundamise algust ja pragude jaotumisel ei ole kindlat reeglit, kuid üldiselt on seda lihtne töödelda tooriku terava nurga ja ristlõike mutatsioonil. Mikroskoobi all täheldatav karastuspragu võib olla kas graanulitevaheline või transgranulaarne. Mõned neist on radiaalsed ja mõned üksikud liinid või võrgud. Martensiitse üleminekuvööndi liigsest jahtumisest põhjustatud karastuspragu on sageli transgranulaarne jaotamine ja pragu on suhteliselt tõene ning väikese prao ümber pole hargnemist. Kõrgest karastuskuumutustemperatuurist põhjustatud karastuspraod jaotuvad piki kristalli, pragude ots on korras ja ülekuumenemise tunnused on järgmised: konstruktsiooniterases võib täheldada jämedat nõelakujulist martensiiti; Tööriistaterastes võib täheldada eutektilisi või nurkkarbiide. Süsinikvaba pinnaga suure süsinikusisaldusega terasest toorikule on pärast kustutamist lihtne tekitada võrgupragusid. Selle põhjuseks on asjaolu, et dekarbureeritud pinnakihi mahupaisumine karastusjahutuse ajal on väiksem kui dekarbureerimata südamiku oma ja pinnamaterjal tõmmatakse lahti südamiku paisumise tõttu võrgus.
Karastavate pragude põhivormid on peamiselt: pikipraod, põikipraod, võrkpraod ja koorimispraod jne, konkreetne olukord on järgmine: 1, pikipraod tekivad enamasti karastatud terasel ja terase tangentsiaalne tõmbepinge. pinna pind on suurem kui aksiaalne tõmbepinge võib ilmneda. Praod jaotuvad aksiaalselt pinnast keskele. 2, põikpragu see on juhul, kui toorik ei ole karastatud, tekkinud üleminekutsoonis vahel karastatud kiht ja kustutamata südamiku. Sisepinget iseloomustab pinna kokkusurumine, survepinge muutub teatud kaugusel pinnast tõmbepingeks ja aksiaalne tõmbepinge on suurim, mille tulemuseks on põikipraod. 3, pingekontsentratsiooni pragunenud osad, millel on nurgad, sälgud, sooned, on pingekontsentratsiooni tekitamiseks lihtsad. Koos ebaühtlase karastusjahutusega on nendes osades sageli lihtne tekitada pragusid. Sellel praol ei ole fikseeritud morfoloogilisi omadusi. 4, võrkpragu Tegemist on pinnapraoga, mille sügavus on madal, üldiselt vahemikus 0.01-2mm, pragu keiser igas suunas, moodustades võrgustiku. Pärast kõrge süsinikusisaldusega terasest tooriku pinna dekarburiseerimist on selle martensiitne erimaht väike, mis põhjustab pinnale tõmbepinget ja põhjustab võrgupragusid. Nagu on näidatud joonisel 5, tekib koorepragu väga õhukeses piirkonnas, kus pinge on järsult üle läinud, ja pind lõheneb, kui pinnaga paralleelne sisemine pragu on tõsiselt laienenud.
