Isekeermestavate kruvide pinnatöötlus: enamik isekeermestavaid kruvisid on kaetud tsingitud või tsinkfosfaadiga. Kaadmiumplaati kasutatakse selle kõrge hinna ja toksilisuse tõttu harva. Kui välimus on oluline, võib valida nikkel- või kroomikatte.
Üks on see, et kõrvaldamise välimus mitte ainult ei suurenda skaala (nt vähenenud õõnsus jne) ja ei meeldi kõrvaldamise välimus mõjutab pöördemomenti, pingutamise ulatust, tugevuse vahelist seost, nii et katsete tegemisel tuleb hinnatud vastavalt galvaniseerimisele.Kaadmiumiga katmise või fosfaadi kõrvaldamise kohta kehtivad erinevad reeglid. Kehtiva kruviava läbimõõdu testimisel peavad kasutatavad kruvid olema sama välimusega kruvid.
Teine on see, et suure kõvadusega väikesemahulisi isekeermestavaid kruvisid ei kasutata sageli vesiniku rabeduse tõttu. Raua sissemurdmiseks mõeldud isekeermestavaid kruvisid ei tohi visata süsivesikutesse. Pärast karburiseerimist põhjustab kõrvaldamine suure kõvaduse ja kõrge süsinikusisaldusega sisu, kui see olukord põhjustab plaadistamise või peitsimise rünnaku ja vesiniku hapruse kõrvaldamise.
Vesinikuhapruse test: vesiniku rabeduskatse eesmärk on peamiselt kontrollida, kas isekeermestava kruvi kruvide paigutuses on vesiniku jääk ja kas see muudab isekeermestava kruvi rabedaks. (Üldiselt ei teki murenemist mõne aja jooksul ja sellele tuleb anda ainus näiv pinge) kruvide katmine või kattekiht tuleks laadida vastavalt tabelis 3 toodud katsereeglitele nagu raud ja teras lameseibis, kandepinna normatiivne tasapinnaline seib kruvipeaga eristatud peatüüpi, süvistatud tüüpi (ovaalsete) kruvide puhul kasutatakse sobivat faasitud vahega teraslehte. Pea alumisele kandepinnale paigaldatud tasase seibi või vahedetaili paksus peaks sobima maksimaalse sobimatu hambapikkusega. kruvi.
