1. Kuidas kustutada, kuid mitte kõvasti?
Karastuskohas on sageli kuulda, et osi karastatakse ilma kõvenemiseta. Karastamise eesmärk on parandada detailide kõvadust, mitte kõvadust ei nimetata karastumiseks. Tundub, et see on väljastpoolt kustutatud, kuid seestpoolt ei kustutata. Kõvenemise asemel on kolm põhjust:
(1) karastustemperatuur (austenitiseerimistemperatuur) ei ole piisav või säilivusaeg on ebapiisav ja austenitiseerimine pole lõppenud;
(2) ebapiisav jahutuskiirus;
(3) segu.
Selleks võib võtta järgmised kolm meedet:
(1) Arvestades, kas osade pinnal oleva kõveneva kihi austenitiseerimistemperatuur on piisav,
See punkt on vaja kindlaks määrata. Termomeetril või salvestuspaberil näidatud temperatuur on termopaari otsa, mitte detaili temperatuur. Tuleb märkida, et me tahame osade endi temperatuuri.
(2) Kaaluge, kas piisab kiirest jahutamisest. Terase karastamise ja karastamise eesmärgil tuleb seda jahutada kiirusega, mis ületab kriitilist jahutuskiirust. Nende hulgas tuleb kriitilises piirkonnas linna (umbes 550 kraadi) jahutada kiirusega umbes 160C/S või rohkem. Samuti tuleks kontrollida jahutustemperatuuri ja segamismeetodit. Lisaks on osade paigutatud paaki või puuri partii kustutamiseks (rühm karastamine) ja üksikute osade karastamine kaks jahutusefekt on erinev, nii et me peame pöörama tähelepanu sellele, kuidas ahju.
(3) Mis on segamise probleem? Segamine on kuumtöötlemisel kõige ohtlikum. Segamise korral ei saavutata oodatud kustutusefekti. Lihtsaim viis teada saada, kas segu on segatud, on kasutada sädemetesti. Sädemete katsemeetodi abil saab segu kontrollida vastavalt sädemete voolujoonele ja süsiniku kuivale õitsengule. Nii et kuumtöötlemispersonal peab selle meetodi valdamiseks enne kuumtöötlemist tegema sädemete testi, et kõigepealt kontrollida materjali.
Tehke ülaltoodud meetmeid samal ajal, kuid pöörake tähelepanu ka pinna dekarboniseerimise või oksüdatsiooni, naha kinnitumise töötlemisele. Kui ahjus on karboniseeriv atmosfäär, on kõige parem lisada lämmastikku.
Oksiidnaha eemaldamiseks võib kasutada haavlilõikamise meetodit. Lisaks, kui jääkausteniiti on rohkem, põhjustab see ka karastuse kõvaduse puudumist, mis on külmtöötluse parim juhtum. Kõvadust parandab külmtöötlus.
2. Mis põhjustab pehmeid laike?
Osade kõvadust pärast kuumtöötlust (karastamist, karastamist) kontrollitakse tavaliselt proovide võtmisega. Kui mõõdetud kõvaduse väärtus on ebaühtlane, näitab see pehmete täppide olemasolu. Pehme koha peamine põhjus on pigem ebaühtlane karastamine kui ebaühtlane karastustemperatuur. Asi pole mitte niivõrd selles, et karastustemperatuur on ebaühtlane, vaid selles, et jahutus on enamasti ebaühtlane. Kui terast peetakse hea soojusjuhtivusega, siis ebaühtlane jahutuskiirus, mille tulemuseks on pehmed kohad, on see kaalutlus sobivam. Muidugi, kui lokaalne dekarboniseerimine või lokaalne karburiseerimine, isegi kui jahutus on ühtlane, tekitab ka summutamise pehme punkti, mille tulemuseks on ebaühtlane kõvadus. Kuni tegemist pole ebaühtlase materjaliga, võib arvata, et ebaühtlase kõvaduse põhjuseks on ebaühtlane jahtumine.
Kuigi karastamistemperatuuril on ebaühtlased ja pehmed punktid, ei ole terase karastamise temperatuur ebaühtlane nii kaua, kui arvestada karastamistemperatuuri ja terase soojusjuhtivust. Nii et pehmed kohad on peamiselt põhjustatud ebaühtlasest jahtumisest. Kuna karastamisel ei kaasne ebaühtlase kõvaduse probleemi, tuleks pehme koha olemasolul kõigepealt tähelepanu pöörata ebaühtlase karastamise halvale tulemusele. On enesestmõistetav, et tervikust karastatud osade kõvadus on ettenähtud kõvadusest suurem, mis on tingitud ebapiisavast karastusest; Vastupidi, kui kõvadus on madal, on selle põhjuseks liigne karastamine. Ühesõnaga, osade karastamise ebaühtlane kõvadus on tingitud ebaühtlasest karastamisest. Nii et esimene asi, millele tähelepanu pöörata, on ühtlane kustutamine.
Vahemärkusena olgu öeldud, et Rockwelli kõvaduse testeri täpsus peaks olema: HRC muld 1; Shaw kõvaduse täpsus peaks olema Hs 3.
3. Kuidas on ebapiisav lõõmutamine ja pehmenemine põhjustatud?
Lõõmutamisel esineb mittepehmenemise juhtumeid, mis on halva lõõmutamise nähtus. Enamik halva lõõmutamise põhjuseid on vale jahutuskiirus. . Põhimõtteliselt toimub lõõmutamine ahjujahutusega. Kuid väikeste osade või terasdetailide hea karastamise korral on ahju jahutamine ootamatult kiire ja põhjustab piisavalt väikest pehmenemist. Jahutuskiirus austeniseerimistemperatuurilt umbes 550 kraadini C on pehmendamisel kõige tõhusam ja on oluline, et teras jahutaks selles temperatuurivahemikus väga aeglaselt. Erijuhtudel on kõige parem kasutada isotermilist lõõmutamist, st austenitiseerimistemperatuurist 650–680 C konstantse temperatuuriga ahju isotermiliseks töötlemiseks, kui isotermilist lõõmutamist, olenemata sellest, kui hea karastamine, saab terast täielikult lõõmutada, pehmendades. .
4. Mis on pindkarastatud osade pinna pehmenemise põhjus?
Üldiselt on karbureeritud ja kõrgsageduskarastatud osade pinna kõvadus pehmem kui pinnalähedasel pinnal, peamiselt pinnakihis oleva austeniidi jääkide tõttu. Pindkarastatud osa pinnal on jääkpinge (σr), seega peaks pind olema kõva, kuid see on pehme jääk-austeniidi olemasolu tõttu.
Selle pinna külmtöötlus kõveneb ja suurendab kõvadust, mis annab tunnistust austeniidi jääkidest.
Seetõttu vajavad pinnakarastatud osad kulumiskindlust, üldiselt tuleb kasutada külmtöötlust. Loomulikult tuleb külm koht karastada ettenähtud temperatuuril (180-200 kraadi).
Kui pind dekarboniseerida, siis loomulikult väheneb pinna kõvadus. Pindkarastatud osad on enamasti viimistletud osad, seega pole pinna pehmenemise põhjuseks mitte niivõrd dekarboniseerimine, kuivõrd jääk-austeniit. Kas pinna pehmenemise põhjuseks on pinna dekarboniseerimine või jääk-austeniit? Niikaua kui külmaravi aru saab.
Kui pärast külmtöötlust kõvadus suureneb, on tegemist jääk-austeniidist põhjustatud pehmenemisega: kui kõvadus on muutumatu, võib järeldada, et pehmenemine on põhjustatud dekarbonisatsioonist.
5. Kuidas kontrollida, kas see on kõrgel temperatuuril karastatud?
Kiirterase (SKH) ja surveterase (SKOIl) sekundaarne karastamine. - Üldiselt kasutatakse kõrge temperatuuriga karastamine (500 ~ 700 C). Siiski on raske kindlaks teha, kas tegemist on karastamise järel karastamiseta või sekundaarse karastamise teel karastatud osadega, vaid detailide kõvadust kontrollides. Sel juhul, kuni 400-kraadine karastamine: st 400-kraadise karastamise korral, kui karastamine (HRC) ei muutu, on tõestatud, et osad on läbinud kaks karastamist (kõrgtemperatuuriline karastamine); Vastupidi, kui kõvadust vähendatakse, siis tõestatakse, et seda ei ole kõrge temperatuur karastanud.
