1. Saagispunkt (σ S)
Terase või proovi venitamisel, kui pinge ületab elastsuspiiri ja teras või näidis jätkab ilmse plastilise deformatsiooniga, kuigi pinge enam ei suurene, nimetatakse seda nähtust tootlikkuseks ja minimaalseks pinge väärtuseks järeleandmisnähtuse korral on saagispunkt. Kui Ps on välisjõud voolavuspunktis s ja Fo on proovi purunemisala, siis voolavuspiiri σ s =Ps/Fo(MPa), MPa nimetatakse MPa-ks, mis võrdub N (Newton) / mm2, (MPa =106Pa, Pa: PASCAL =N/m2)
2. Voolutugevus (σ 0.2)
Mõne metallmaterjali voolavuspiir ei ole ilmne ja seda on raske mõõta. Seetõttu defineeritakse materjalide voolavusnäitajate mõõtmiseks pinge, mille juures jääv plastiline jääkdeformatsioon on võrdne teatud väärtusega (tavaliselt {{0},2 protsenti algsest pikkusest). tingimuslik voolavuspiir ehk voolavuspiir σ 0,2 lühidalt.
3. Tõmbetugevus (σ B)
Maksimaalse pinge saavutab materjal tõmbevenitamise käigus algusest kuni murdumiseni. See näitab, kui palju teras purunemisele vastu peab. Vastav tõmbetugevus ja survetugevus, paindetugevus jne.
Kui Pb on materjali maksimaalne tõmbejõud enne selle purunemist ja Fo on proovi ristlõikepindala, siis tõmbetugevus σ b= Pb/Fo (MPa).
4. Pikendus (δ S)
Pärast materjali purunemist nimetatakse pikkuse plastilist pikenemist ja esialgse proovi pikkuse protsenti pikenemiseks või pikenemiseks.
5. Survetugevuse suhe (σ S / σ B)
Terase voolavuspiiri (voolavuspiiri) ja tõmbetugevuse suhet nimetatakse voolavuspiiri suhteks. Mida suurem on survetugevuse suhe, seda suurem on konstruktsiooniosade töökindlus, süsinikterasest üldine survetugevusaste on {{0}}.6-0.65, madala legeeritud konstruktsiooniteras on {{6} }.65-0.75 legeeritud konstruktsiooniteras on 0.84-0.86.
6. kõvadus
Kõvadus on materjali võime seista vastu kõvadele esemetele, mis suruvad selle pinnale. See on üks olulisi metallmaterjalide jõudlusnäitajaid. Üldine kõvadus on kõrgem ja kulumiskindlus oli üle hüpanud. Tavaliselt kasutatavad kõvaduse indikaatorid on Brinelli kõvadus, Rockwelli kõvadus ja Vickersi kõvadus.
⑴ Brinelli kõvadus (HB)
Teatud koormusega (tavaliselt 3000 kg) surutakse kindla suurusega (tavaliselt 10 mm läbimõõduga) karastatud teraskuul materjali pinnale ja hoitakse teatud aja. Pärast koormuse eemaldamist on koormuse ja taandeala suhe Brinelli kõvaduse väärtus (HB) ja ühikuks on kg jõud /mm2 (N/mm2).
⑵ Rockwelli kõvadus (HR)
Kui HB> 450 või proov on liiga väike, ei saa Rockwelli kõvaduse mõõtmise asemel kasutada Brinelli kõvaduse testi. See on 120-kraadise ülemise nurgaga teemantkoonuse või 1,59 või 3,18 mm läbimõõduga teraskuuli kasutamine, et suruda teatud koormuse all mõõdetava materjali pinnale ja materjali kõvadust saab arvutada järgmiselt. taande sügavus. Katsematerjali kõvadus jaguneb kolmeks erinevaks skaalaks:
HRA: kõvadus saavutatakse 60 kg koormuse ja teemantkoonuspressiga ülikõvade materjalide, näiteks kõvasulamite jaoks.
HRB: kõvadus saadakse 100 kg koormuse ja 1,58 mm läbimõõduga karastatud teraskuuli abil, mida kasutatakse madala kõvadusega materjalide jaoks (nagu lõõmutatud teras, malm jne).
HRC: kõvadus saadakse 150 kg koormuse ja puurkoonuspressiga väga kõvade materjalide, näiteks karastatud terase jaoks.
⑶ Vickersi kõvadus (HV)
Kui koormus on alla 120 kg ja otsa nurk on 136 kraadi, surutakse teemant-ruudukujuline koonuse taane materjali pinnale ja materjali süvendi pind jagatakse koormuse väärtusega, mis on Vickersi kõvadus. väärtus (HV).
