Kaubandusministeeriumi Hiina kaubanduslike õiguskaitsevahendite võrgustiku statistika kohaselt algatas India 2023. aastal Hiina vastu 22 kaubandusliku õiguskaitsevahendi uurimist, olles sel aastal riik, kus Hiina vastu algatati kõige rohkem kaubanduslikke õiguskaitsevahendeid käsitlevaid uurimisi maailmas. Teisel ja kolmandal kohal olid USA ja Euroopa Liit vastavalt 12 ja üheksa juhtumiga. Seevastu 2023. aastal algatas Hiina teiste riikide ja piirkondade suhtes ainult ühe kaubandusliku parandusmeetmete uurimise, st eelmise aasta juulis teatas Hiina USAst pärit propioonhappe impordi dumpinguvastasest uurimisest.
India poolt Hiina vastu algatatud 22 kaubandusliku parandusmeetmete uurimist hõlmavad 20 dumpinguvastast juhtumit, ühte subsiidiumivastast juhtumit ja ühte kaitsemeetmete juhtumit. Nende hulgas on esikolmikus keemiatoorme- ja -toodete tööstus 10 juhtumit, metallitoodete tööstus 4 juhtumit, mittemetallitoodete tööstus 2 juhtumit. Statistika näitab, et 2023. aastal algatasid teised riigid ja piirkonnad Hiina, esikolmiku India, USA ja Euroopa Liidu vastu 87 kaubandusliku õiguskaitsevahendi juhtumit, kokku 43 juhtumit, mis moodustab neist 50%. Nende hulgas oli India 22 juhtumiga veerand, saades riigiks, mis algatas Hiina vastu kõige rohkem kaubanduslikke õiguskaitsevahendeid. Möödunud aasta lõpus mainis Shanghai Pudongi Rahvusvaheline Kaubanduskoda rahvusvahelise kaubanduse parandusmeetmete reeglite dünaamilises teabevahetuses, et India sisekaubanduse protektsionismi jõud on sügavalt juurdunud ning käivitab sageli kaubandusprobleeme ja kaubanduse parandusmeetmeid välismaal. Alates 2014. aastast on Indias esitatud kaubanduslike parandusmeetmete juhtumite arv maailmas Ameerika Ühendriikide järel teisel kohal. Eriti viimastel aastatel on Hiina ja India vahelise kaubavahetuse puudujäägi suurenemise tõttu India ja Hiina vahelised kaubandushõõrdumised muutunud üha ägedamaks. Alles 2023. aasta septembri lõpus algatas India 10 päeva jooksul Hiina vastu enam kui 10 dumpinguvastast uurimist.
Hiina kaubanduslike abinõude teabevõrgustiku andmed näitavad, et viimastel aastatel on India Hiina vastu suunatud kaubanduse abinõud olnud kõrged ja teistest riikidest kaugel ees. Hiina Sotsiaalteaduste Akadeemia Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna ja globaalse strateegia instituudi Lõuna-Aasia uurimiskeskuse asedirektor Liu Xiaoxue ütles intervjuus ajalehele Global Times, et India ei taha mitte ainult muuta tohutut kaubavahetuse puudujääki Hiinaga. pikka aega, kuid võtab ka erinevaid meetmeid, et tugevdada kodumaiste tööstuste kaitset ajendatud strateegilisest eesmärgist "Make in India". Seetõttu on see olnud üks riike, kes on Hiina vastu läbi viinud kõige rohkem kaubanduslikke parandusmeetmeid. 2023. aastal mainis Hiina rahvusvaheliste uuringute instituudi Aasia-Vaikse ookeani uuringute instituudi direktor LAN Jianxue ajakirjas Evolution and Way Out of China-India Relations, et India unistus suurriigist on pikka aega olnud alati ümbritsetud tugeva "Hiina kompleksiga", see tähendab, et Hiina on India suurriigi staatuse püüdlemise alumine võrdlusjoon, aga ka tema konkurent või suurriigi staatuse ületav objekt ja ka peamine väline põhjus, mis mõjutab selle tõusu. Pärast Galavani oru intsidenti 2020. aasta juunis avaldasid Hiina-India suhted kõige tõsisemat mõju pärast suhete normaliseerumist 1988. aastal ning on olnud pikka aega takerdunud "seisaku ja hõõrdumise" seisundisse. See on siis, kui India hakkas intensiivistama kunstlikke meetmeid, et takistada normaalset kahepoolset kaubandust ja investeeringuid.
Hiina Kaasaegsete Rahvusvaheliste Suhete Instituudi Lõuna-Aasia instituudi tegevdirektor Lou Chunhao kirjutas eelmise aasta 27. detsembril, et India "majanduse ja kaubanduse lahtisidumine" Hiinast on peaaegu võimatu, hoolimata Hiina-India majanduse ja majanduse seisukohast. kaubandussuhetest või maailmaturult. Ta usub, et Hiina kaubaeksport Indiasse on väga kontsentreeritud, kõrge lisandväärtusega ning omab isegi absoluutset domineerivat positsiooni sideseadmete, toorainete ja muudes valdkondades. India ei saa oma töötlevat tööstust arendada ilma Hiina tarneahelata; Lisaks on India inimesed tundlikumad kaupade hinna suhtes, mis teeb ka odavast Hiina kaubast Indias päris turu. Liu Xiaoxue ütles ka Global Timesi reporterile, et Hiina ja India vahelise kaubavahetuse suurenemine näitab täpselt, et kahe riigi tööstusahel on väga tihedalt integreeritud, mistõttu India ei suuda lühiajaliselt saavutada Hiinast lahtisidumist. Liu Xiaoxue usub, et majandus- ja kaubanduskoostöö tugevdamine Hiinaga on just soodsad tingimused "Make in India" elluviimiseks ja võib realiseerida kahe riigi vastastikust kasu. India sagedaste kaubanduspiirangute taustal juhtis Shanghai Pudongi Rahvusvaheline Kaubanduskoda tähelepanu asjaolule, et praktikas teeb India rahandusministeerium lõpuks pärast allkasutajate avalike huvide kaalumist otsuse mitte võtta dumpinguvastaseid meetmeid. Seega, kui Hiina ettevõtted saavad teha aktiivselt koostööd India importijate ja järgtööstuse üksustega, et selgitada India rahandusministeeriumile, et dumpinguvastaste meetmete rakendamine ei ole India avalikes huvides avaliku huvi ja tööstusahela tasakaalu seisukohalt. , paneb see tõenäoliselt India rahandusministeeriumi langetama otsuse Hiina ettevõtete kasuks.
