Euroopa Liit on taas kärpinud oma selle ja järgmise aasta majanduskasvu prognoosi

15. novembril avaldas Euroopa Komisjon 2. 023. sügise majandusväljavaadete aruande, mis alandas ELi ja euroala majanduskasvu prognoosi sel ja järgmisel aastal. Aruandes märgiti, et Euroopa majandus on sel aastal kõrgete elamiskulude, nõrga välisnõudluse ja rahapoliitika karmistamise tõttu hoogu kaotanud. Aruandes prognoositakse 2023. aastal nii EL-i kui ka euroala SKT kasvuks 0,6%, mis on mõlemad 0,2 protsendipunkti madalam kui aruandes Summer Economic Outlook ennustati , ning prognoosib 2{{20}}24. aastal ELis 1,3% ja euroalal 1,2% kasvu, mis on mõlemad 0,1 protsendipunkti varem oodatust madalam. Euroopa Komisjon alandas 11. septembril avaldatud 2023. aasta suve majanduskasvu aruandes EL-i 2023. aasta majanduskasvu prognoosi 0,8%-le Spring Outlooki aruande 1,0%-lt ning euroala 2023. aasta majanduskasvu prognoosi 0,8%-le. % alates 1,1%. Viimases aruandes märgiti, et kõrge inflatsioon ja karmim rahapoliitika koos nõrga välisnõudlusega mõjutasid majandust seni arvatust rohkem. Värskeimad ärinäitajad ja uuringuandmed viitavad sellele, et Euroopa majandusaktiivsus jätkab selle aasta neljandas kvartalis suurenenud ebakindluse tõttu aeglustumist. Euroopa Komisjoni majandusvolinik Paolo Gentiloni ütles, et inflatsioonisurve, karmim rahapoliitika ja nõrk ülemaailmne nõudlus mõjutavad kodumajapidamisi ja ettevõtteid. Lisaks suurendavad kõrgendatud geopoliitilised pinged veelgi ebakindlust ja ähmastavad majandusväljavaateid. Tänavune sügisene majandusülevaade hõlmab esmakordselt Bosniat ja Hertsegoviinat, Moldovat ja Ukrainat. Eelmisel aastal andis Euroopa Ülemkogu kolmele riigile kandidaatriigi staatuse.